See oli võlurite aeg, õhk oli maagiast tiine. Puud sosistasid lindudele võlulaule, mis rääkisid salapärastest jõududest. Nõiutud orud hoidsid saladusi, mis õigete võlusõnadega avanesid kuldse sädelusena tühjusest. Võlukunst oli kõikjal.
"Mida ... me üldse teame!?"